9 tervisliku toitumise printsiipi

1. Kodune toit

Vähem valmistoite ja kiirtoitu, rohkem kodus valmistatud värsket toitu – see on alati parem valik. Üks kodune soe toidukord võiks saada harjumuseks, eriti kui seda koos perega nautida saab. Köögiviljad, kaunviljad, liha, kala, kohupiim, munad, värsked puuviljad ja marjad jt väärtuslikud toiduained on keha tervise jaoks vajalikud. Isegi leiba on juuretisest võimalik ise kodus küpsetada. Koduse toidu sisse paneb valmistaja oma energia, see on ilma liigsete kahjulike lisanditeta, ka suhkru ja soola kogust saab ise reguleerida. Toidu valmistamine kodustes tingimustes on teatud mõttes teraapiline ja see on ka kokkuhoid. Valmistoidud ja kiirtoidud sisaldavad väga palju tarbetuid koostisosi, mis aitavad säilivusaega pikendada, aga kehale head ei tee. Toiduainete ostmisel võiks eelistada värsket kohalikku toitu, nii saab toetada ka kohalikke väiketootjaid. Pakendatud toiduainete puhul peaks eelistama selliseid, mille säilivusaeg ei ole liiga pikk. Toiduainete ostmisel võiks kehtida reegel: pigem vähem, aga kvaliteetsemat.

2. Söömise teadvustamine

On hea, kui on pere või sõbrad, kellega koos süüa valmistada või einestada saab. Söömine tähendab ka toidu nautimist. Pole hea süüa kiiruga, teleri ees näksides või arvutiga tööd tehes, midagi kiiruga sisse ahmides. Seltskonnas koos teistega süües on oht üle süüa väiksem, kuna rõhk on siis suhtlemisel ja söömisega ei kiirustata. Täiskõhutunne tekkib pikkamööda. Meeldivas rahulikus keskkonnas süües tuleb keha toidu seedimisega paremini toime. Kaunilt serveeritud toit ergutab lisaks ka meeleelundeid. Suur probleem on emotsionaalne söömine. Kui stressis olles hakatakse end toiduga hellitama, siis on see probleem. Pidev ja valimatu näksimine on üks kehakaalu tõusu peamisi põhjuseid. Korralikud toitvad eined vähendavad näksimise isu. Regulaarne enda tunnete teadvustamine aitab emotsionaalsest näksimisest vabaneda. NB! Kampaaniad on kasulikud müüjale, mitte ostjale. Toitu ei tohiks mingil viisil raisata, seda teadsid juba meie esivanemad.

3. Ei dieetidele

Kõik dieedid toimivad lühiajaliselt, aga tervisele mõjuvad negatiivselt pikemas perspektiivis. Mõned dieedid võivad tervisele isegi laastavad olla. Ei ole sellist dieeti olemas, mis oleks tõhus, kiire ja langetaks jäädavalt kehakaalu. Kaalu püsivaks langetamiseks on vaja muuta elustiili ja toitumisharjumusi täielikult. Kiiresti kehakaalu langetav dieet on juba olemuselt kehale ohtlik, sest kehakaalu kiire langus on kehale tohutu stress. Kaalu langetamine nõuab eelkõige mõõdukat tempot, kannatlikkust ja oma harjumuste ning elustiili muutmist. Dieedid aeglustavad ainevahetust, muudavad soolestiku mikrofloorat, ajavad hormoonide töö sassi. NB! Kõik light- ja dieettooted sisaldavad tavapärasest rohkem lisaaineid, mistõttu on mõistlikum tarbida tavapärast toitu.

4. Janu kustutamiseks vesi

Kui on janu, siis tuleks juua puhast lisanditeta vett või suhkruta taimeteed. Vee joomine on muutunud tänapäeval moeasjaks, soovitatakse juua lausa 8 klaasi ehk kaks liitrit vett ööpäevas. Iga inimese jaoks ei ole see mõistlik kogus, tegelikult peaks lähtuma ikka janutundest ja tegelikust vajadusest. Puhast leiget vett peaks jooma küll klaasikese igal hommikul, ülejäänud ajal peaks see olema piisavalt saadaval. Konkreetne veekogus sõltub inimese kehakaalust, tervisest, tema füüsilisest koormusest ja kehalisest aktiivsusest, söödud toidust, ruumi soojusest, ilmast jms. Vesi varustab rakke vedelikuga, aitab välja viia ebavajalikke ühendeid ja reguleerib ainevahetusprotsesse. Jooma peaks vett küll regulaarselt, aga üle tarbida pole mõtet. NB! Ülemäärane näksimise isu võib olla küll märguanne, et keha on janus.

5. Tervislikud näksid

Pidev näksimise harjumus on tervist kahjustav, see rikub hambaid, tõstab kehakaalu ja pole ka seedimisele hea. Paraku on mugav eluviis ja kiire elutempo teinud väga populaarseks kõikvõimalikud näksid. Seltskondlikel koosviibimistel võiks näksimiseks pakkuda tooreid puu- ja köögivilju, pähkleid, marju, juustu, krõbeleiba, toorsalatit, kõrvale sobivad hästi maitse- ja mineraalveed. Inimesel peaks olema võimalus valida koogikeste, küpsiste, saiakeste ja krõpsude ning tervislike näkside vahel. Ilmselt paljud valiks tervislikuma variandi.

6. Hommikusöök on vajalik

Hommikul korralikult süües tarbitakse päeva jooksul vähem kaloreid. See on oluline eriti tööl või koolis käimise puhul. Hommikusöögiks on hea valik puder, täisteratooted, munad, kiudained, valgud, banaanid jms. Hommikusöögist loobumine paneb keha näljarežiimile, mille tulemusena aeglustub ainevahetus. Hiline hommikusöök on mõnevõrra õigustatud öösel töötavate või õhtuse eluviisiga inimeste puhul.

7. Mitmekesine värviline toit

Vältida tuleks tühje kaloreid. Toidu tarbimise puhul on alati parem pigem vähem kui liiga palju, pigem kvaliteet kui kvantiteet. Süüa tuleks korralikku ja ehtsat toitu. Erinevat värvi köögivilju, puuvilju, marju, liha, kala, mune jt ehtsaid toiduaineid süües saadakse kätte enamasti ka kehale vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Kiudained, mineraalained ja vitamiinid on vajalikud, et keha püsiks terve. Täiesti terve inimene võib nädalas ka ühe päeva paastuda, mis aitab kehal puhastuda.

8. Füüsiline aktiivsus aitab kaloreid kulutada

Kehaline aktiivsus ei tähenda seda, et treenima peab tingimata spordisaalis. Kehaline aktiivsus on ka igapäevane ja igasuguse ilmaga jalutamine. Seda võib teha mõõdukas tempos ja parajalt pikalt, vastavalt enesetundele. Nädalavahetusel saab ka tööl käiv inimene pikemaid jalutuskäike ette võtta, puhkuse ajal võib isegi matkata. Sportlikumale inimesele sobib ujumine, jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine jms. Istuvat tööd tehes tuleks liigutada end iga tunni järel, tõusta püsti ja teha mõni väike harjutus. Lifti asemel võiks kasutada treppe ja lõunapausi ajal võiks teha väikese jalutuskäigu. Igasugune liikumine aitab söödud kaloreid ära kulutada ja ergutab ainevahetust ning ka aju tööd.

9. Piisav uneaeg reguleerib söömist

Liiga vähene uni mõjutab keha tervikuna. Unepuudus mõjutab väga tugevalt ka söömisharjumusi. Kui inimene ei maga piisavalt, siis vajab keha rohkem energiat, mis sunnib ka rohkem sööma. Väsinud inimene haarab valimatult eelkõige süsivesikute ja kõikvõimalike näkside järele, sest vajab lisaenergiat kiiresti. Inimesed söövad ebapiisava une korral rohkem maiustusi, komme, küpsiseid, krõpse ja nii saab keha vaid tühje kaloreid. Keha vajab vitamiine ja mineraalaineid. Piisav uni ja normaalne elurütm hoiavad hormoonid kontrolli all.

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.